Homme hommikul kell 8 istun Tartust bussipeale... Mel lubas saatma tulla...
Kõik on need viimased peävad nii megalt rõõmsad ja positiivsed olnud! Mu kallid, ma tänan teid selle eest! Sest et ma ju lähen vaid korraks. On nii meeletult vaimustav öelda nägemist läbi naeru. Te olete fantastilised! Te olete parimad! Isegi siis kui lepatriinud on punaste täppidega. Ja siis kui me suudame kesklinnas olla nii nagu kedagi teist ei oleks ja ka siis kui me läheme kõik keema vaid ühe nime peale või siis kui liiluseeskirjad meile ei kehti või... =) Ma olen õnnelik, et te mul olemas olete.
Täna ütlen ma head aega veel ühele kallile. Minu kõige raskem ja valusam mis ma ütlema pean...
No comments:
Post a Comment