Tuesday, January 15, 2013

Tears are words that heart can’t say.

Käisin Eestis...

Kõik oli kuidagi nii..oma ja soe ja hea. Kuigi oli lumi. Aga ilus lumi oli. Ja väljas oli tapvalt külm. Ja siis ma maandusin juba Taanis ja terve kaks peäva oli tõsine masendus. Üldse midagi ei tahtnud. Ajas peaagu nutma.
Lõppkokkuvõttes sai sellest masendusest selline tehing tehtud, et alates sellest suvest olen ma Eestis. Ja esialgu tundub, et üsnagi jäädavalt isegi. Kui hästi läheb siis juba mai keskel maandun...kui nii hästi ei lähe, siis seisuga 1. juuni =) Ma loen telefoni kalendris päevi...16. maini on veel 121 päeva. Ehk siis neli kuud. Argjaaa! Tulge mulle Taani külla! Tõsiselt! Märtsis näiteks või...

Muud ei olegi. Aastavahetus oli üsna...huvitav. Uhkes üksinduses. Kui välja arvata see, et ma oleks J. külapeale lahti lasknud. Jalutasime niisama ringi ja vaatasime ilutulestikku ja siis mignid veidi lähemad naarid ajasid poni keema kui nad veidi kõvemat pauku tegid. Veerand araablast tegi sääred. Ma kõlkusin kuskil kaelaümber.
Helistasn 11 ajal Eestisse ka =) Soovisin head uut aastat ja...korraks oli jälle mingisugune iidnõme masendus. Aga see läks üsna kiirelt üle.
Paar päeva hiljem ajasin endale jalad alla käisin Kopenhagenis ära jälle. Aga raamatupoodi ei jõudnud. mu WoT kaheksas raamat on vaja kätte saada. Ja siis tuli 8 jaanuar ja Memory of Light tuli välja! Lõppvinge! Mul on veel 6-7 raamatut siis jäänud ja saabki läbi.

Karl on tropp xD Helistas mulle kell pool 12 eile ja rääkisime ja siis oli kell 3 O.o! Ma olin hommikul tööl reaalne zombie...nüüd ma tahaks shushit...

No comments:

Post a Comment