You say it best...when you say nothing at all...
Kuigi oleks harukordselt hea võimalus võtta kätte loomakasvatuse masendavalt süngesõnaline konspekt istun ma köögis ja teen trühvleid. Uneajast tuleb leida aega. Eile rääkisin Ikiga poole viieni. Oli Tallinnas ja jõudis hommikuks Tartusse. Täna jõudsin korraks läbi hüpata, rohkem polnud aega. Homme on aega veel vähem. Ja nädala lõpuks on ta jälle läinud. Aga asjad loksusid paika. Nagu nad alati teevad kui Indrek või Kadi kohal on...parem ei saakski olla.
Halloween on. Meelde tuli see siis kui läskin kellapeale ust avama ja jäin eriti lollaka näoga jõllitama. Ma ei teagi kas rohkem üllatunud olid need lapsed või mina.
Ma suutsin ise ka maha rahuneda. Kõik mis tahab tulla tuleb ka siis kui ma seda igal võimalikul viisil vältida üritan. Seega ma ei ürita...või noh...ma teen selle "tuleku" nendele "asjadele" võimalikult keeruliseks, sest selline ma olen.
Sattusin koos Lauraga S.i tööjuurde ja lahkusin koos kahe raamatuga. Saab öösel lugeist harrastada. Pole ammu tõsiselt süvenenud ja hingega lugenud. Mingeid väiksemaid teoseid jah. Kuagemas tulevikus on King oma järge ootamas. Ma naudin seda. Stiili, tüüpi, ülesehitust....
"Noore nolgina sõtta minnes kujutatakse ette, et ollakse surematu. Teised tapetakse: sinu endaga seda ei juhtu. Kuid siis aga esimest korda haavata saades loobutakse sellest illusioonist ja teatakse, et see võib tabada ka sind ennast." (E. Hemingway)
No comments:
Post a Comment