Who am I?!?

Ma ei tea ise ka enam. Umbes kolm tundi tagasi loksus vesi minu maailma kaalukaussidel vaikselt. Mis juhtus? Mina...mina...mina.
Peale selle minu ei ole ju kedagi ees. Taaskord jäin ma sellel perfektsuseni viimistletud maskile jalgu. Mask kukkus ja purunues tuhandeks killuks. Seekord jäädavalt? Ma ei tea.

Mul on nii kuradi villand sellest mängust. Who wins? I don't! Palun laske mind maha sellest igavikulisest maskide rongist. Laske välja rattast, kus te jooksete. Ma ei taha olla see, kellena te mind teate. See ei ole mina.

Teate, kes on mina? Ei...te ei tea. Ja kui teaksite, kas te üldse oleksite siin...
Mina on see, kes kaks korda on hoidnud käes säravvalgeid tablette ja jätnud mõttes hüvasti kõigega siin. Ja ometigi on ta siin. Sest ta hoolib ühest inimesest siin maailmas rohkem kui kellestki teisest. Ma ei saa seda talle teha. Ta on alati olemas...alati, igavesti, lõputult.
Anna mulle andeks...palun
palun
palun
palun...

Palun anna mulle andeks kogu see valu, sest Em....ma luban, et...ma teen selle kõik uuesti.
Ja paremini.

Homme algab uus päev...ilma maskideta...ilma mängudeta...ilma ratasteta...ilma valuta...

Homme olen ma MINA!
B.