Olime korraks siis kapakohila kandis (ligi 60 km Tartust)
Liis: Ouu...see on seee ju ..noh see selle poeg..mai saa .. mul ei tule nime!
Kata: Waat kus, kes millega? Ma tahan kaa!
Liis: Seal paremal..ära vaata kohe!
Kata: (otseloomulikult tema vaatab) Houuuli crapp...on jah...see..noh...Karl-Markus...?!? Vist?!?...Oi ta tuleb siia!!!!!
Ja juba me lidusime tagasi metsa poole xD
10 minutit hiljem roomavad kolm pead põõsaste vahel (osades: Liis, Kata ja kuskilt kaasa lohistatud Inx). Ideeks on jõuda elusalt bussikasse kuhu Karl pidi vastu tulema...aga no poolel teel bussika ja meie vahel on Karl-Markus, Heiko, Marx ja veel mingid tundmatud vennad. nice...Kata on ligumärg, Inxil on mingid meeste riided seljas ja mina olen naerukrampides põõsa all.
Asi näigi lõpuks nii välja, et mina jalutan rahulikult mingite kodinatega ja vana tuttava Ufoltelgiga (tervitused Helinale, Merkale ja Muhurahvale!) mööda teed bussika poole. Üksi! Teised roomavad põõsas.
Ütlesin siis Karl-Maruksele tere hommikust endal meega haigelt naeru tagasi hoidev nägu peas.
Karl jõudis ka suht kohe kohale, sain autosse ja siis näeme kuidas Inx ja Kata liduvad põõsastest meie poole. Vabsee KÕIK kohaoliad vaatavad sinna. Nice! Liiga hea, et tõsi olla.
Ja Kata lõugab täiest kõrist: TARTUS NÄEME MEHED!
Pisarad voolavad mööda põski aj päev on kordaläinud!
No comments:
Post a Comment