Don't go around saying the world owes you a living. The world owes you nothing. It was here first.

Life is full of insane moments... I just happend to had another one.

Ühesõnaga...ei tule siit ühesõnaga midagi :) Tegelikult ei tule üldse midagi...sest ma ei oska kirjutada siia seda, mida tahaks...

Aga jaaa väga sürrealitlik nädalavahetuse algus. Alice in Wonderland stiilis vaikselt. Pea on nagu koorikloomal praegu. Valutab ja tuigub. Ei ma tegeelikult kukkusin kui koju jõudsin...ausõna. (a)

Liis: "Et..kui nagu algusest peale...siis sellega on nii, et...kui midagi välja ei jäta...siis...on niii et...on...PUNANE noh!"
Inx: "Waat? Kuule joo vähem vend!"

Et Ben kullake (I know You're reading it). Nii üritan ma seda mõnele teisele inimesele seltada. Ja nagu sa arvata võid ei saa keegi mitte midagi aru.

Aga ma lähen magama nüüd, et ma ei viitsi anda ülevaadet asjast, millest ma ülevaadet anda ei tohi...jah...ei midagi olulist :)

For it was not into my ear you whispered, but into my heart. It was not my lips you kissed, but my soul.

I'm baaaack!! Et lihtsalt teadmiseks siis...et ma ei ole kuskile kadunud.

See, mis praegu inimmõistuse vallutanud on...seda ma ilma lilledeta kirjeldada ei suuda kahjuks. Ühesõnaga Ben, Bob, Jake (x2), Eddy (x2) + veel paar tundmatut...selline see praegune elu on.
Olgu siis kolmnurgad, sirgjooned, nelinurgad, või mingid muud nurgelised objektid.

Kõik see on inimnõrkus. Asjad, mis väljuvad meie kontrollialt ja mida kontrollida ei saagi...isegi kui me tahaks. Ja mina ei taha...sest nii on hetkel hea. Nii on hetkel just nii nagu peab. Ja mis siis, et see oli välk selgest taevast, mis siis, et mul puudus täielikult valikuvõimalus, mis siis, et kurat võtaks see on lihtsalt nii sitaks lootusetu. Mis siis! See on olemas ja tegelikult...seal ehk...natukene...kuskil kauges nurgas...pimedas... on ehk...lootust?...

Või siiski ei ole? Kui tugevad üldse on inimeste vahelised sidemed: sugulus, sõprus, hoolimine...armastus...?

Ma tunnen ennast nagu mingi psühholoog. Kammooon see tekst ei peaks olema nii "sügava" alatooni ja mõttega. See peaks tegelikult olema puhas iroonia aga ei ole ju?

Crap, Crap, Crap ja ERROR!

Mis Bobil viga on?

....



Kui mu mõistus korda saab jätkan hiljem...

Trust your senses...if they're mistaken there's no one else who could not be.

Täiseti mega nõme...kolmeteistkümne tunni pärast peab Bob ärkama ja üle kahe nädala taaskord kooli minema.

Lihtsalt totaalslt masendav...
Tegelikult oli positiivne vaheage.
Laura: "Teate /ohkab/... mul on suur /mõttepaus/..."
Ja meie juba naerame. Hiljem saime teda, et tal on suur mure :) Eks kõigil juhtub.

Bob mängis natukene psühholoogi. Et siis Mihklil olid armuvalud, sest Mellu jättis ta maha (mihkli enda sõnad suht). Piinas mind, et miks Mellu ikka nii tegi ja mida ta tema kohta rääkinud on ja niun niu niu. Get a life man! Ausalt, mul ei olnud sellest vennast kahju!
Anneli piiiiinas mind! Ma ei saanud selle kuramuse hambavalu pärast kaks ööd magada. Miks sellised asjad alati minuga juhtuvad?

Siis veel seda, et me saame Põssaga sitaks hästi läbi tegelikult. Me oleme niisama ägedad.
Sellega seoses, et soovitan soojalt talvel Narva maanteel hääletada. Saate mõnusalt külmad elamused. Kurat autojuhid muutuvad iga aastaga kurjemaks...nuux

Aga jaa...tegelikult ma peaksin hetkel aktiivselt vene keelega tegelema. Loota võib ju kõike. Ma vast ikka tekstid otsin välja, aga lasen mampsil homme tööjuures ära printida need.

Et Bobi filosoofiale panid error otsa ja lasti peaaegu, et õhku selle vaheajaga.
Üritame aktiivselt tagasi tulla.