Feaver....

Hommikul paha paha ja kooli ei läinudki. Ben came here !!! Jeee! Ja leidis bussipeal oma elu armastuse.
Kutt, kes sa kolmapäeva hommikul kella 10 ajal Ihastes Lammi peatuses maha läksid palun võta ühendust!

Igatahes mingid võõrad mehed koos ühe naisega tahavad MEIE (:D) krundipeal kaevu ronida.

Ben läks uksele vastu

Tädi: Me tahaks teie krundi peal kaevu vaadata.
Ben: Ja mis ma siis nüüd tegema pean?
...
Mehed kõnnivad aknatagant mööda: Huvitav, kas siin koera ka on?
Bob toast: Ei ole koera!

Hiljem kirjutame edasi...

"Me ju leppisime kokku, et tellime neli väiekst..." (navitrolla)

Istun Kaubamajas (haahh..mida veel!) ja sain kurja käsu kirjutada midagi huvitavat 8 minutiga.

Here we go!

Charley on õnnetu ja üksi ja Iki tuleb õhtul tagasi Tartu ja me sõidame mingi suurema seltskonnaga Paidesse. Ma ei kujuta ette kuidas ma sealt tagasi jõuan neljapäeva hommikuks, aga kuidagi ikka.

Ants ja Ben läksid koos vestu hetk tagasi, mis on üleüldiselt hästi vajalik informatsioon. Jaa mul on kõigest 7 ja pool minutit veel jäänud ning praegu kõndis üks väga nunnu turva mööda.. aww :)

Et siis mingi vaheajalaadne asi on tulemas. Jee jeee...ma muidugi lükkasin enda vaheaja alguse nädalavõrra ettepoole. Tore teada.

Kas keegi on kunagi tähele pannud, et Kaubamajas meestemaailmast on suht hea vaade :d Midaiganes...hommikud on Bobil ägedad. Peaks mingi pikema teraapiakuuri läbi tegema, et taaskord normaalne olla. Since when can Bob be nromal ?!?

Aga olge muhedad ja kollased ja punased ja tolmuimejad ning ma nüüd lähen ära:D

Kujuta ette, et sa oled villane sokk...

Mina ei kujuta ette sellist asja...Kui väga vaja ma võin käpik olla... Triibuline ja selline noh natukene villane ;D

Tegelt ma siin kujutan ette kui jõhker oleks "Tõde ja Õigus" (I osa) ühe pühapäeva ööga läbi lugeda. Peast oleks vast vaikselt (söögi)sooda hommikuks või nii. Tegelikult on Bob omamoodi jahu juba natukene. Greetings to Elli, kes ei saa praegu mitte pisematki asja aru, aga vaikselt hakkab naljakaks muutuma kui väike see maailm ikka on...Elutsenter keeras ennast teistpidi.

Niipalju siis normaalset juttu, et enne kirjanudse tundi sai Andrat piinatud ja päris huvitavaid uudiseid välja uuritud. Tegelikult kippus asi vägivaldseks, enne kui me mingi tiny infomationi välja nuhkisime Beniga. Keemai töö suutisn mingitest kahtalstest lausetes kokku panna...sai isegi midagi natukene ja kalkulaatori (!!!) abil sai paarile vennale õigeid vastuseid saadetud. Like am I genius or yeeez!

Bob ütles just Andrale: "Kujuta ette, et sa oled "Vaarao sõber", missugune su elu oleks?"

Ise väga ei kujutaks ette. Et mainiks ära väga ebavajaliku infi sisuga, et meie klass on nüüd 35 liikmeline...One was left behind ...

Ja miks painab mind üks kuri mõte, et mul oleks vaja pudelit ühte head veini ja Kadi...Miks suudab Bob alati...ernaditult ALATI...sellistesse situatsioonidesse sattuda. Kui Beni huvitab siis ma koolis räägin Esimesest ka sulle (vist!). Kuigi ...sa teaad..vist(?)... EI TEAGI ju! Jaa siis ma räägin sulle kui huvitab. Ma vist olen under a curse or something.

Andra vastus: "No kui füüsika tööks peaks õppima ainult pool tundi, siis tundub see küll hiilgav!"

Raporteerin õhtupoole juurde midagi kui viitsin.

Seniks aga Ciao!

Õhtupoole:

Saime mingeid üli huvitavaid uudiseid. Ühesõnaga...ma avastasin, et on hullemaid juhtumeid kui minu oma. Ja siis ma ei lähegi hullumajja. I am soo sorry kõigi ees, eks seda juba salajas südamepõhjas lootsid :)

Andra, Anette...mida ma täna ilma teieta teinud oleksin? Vist kodus maganud i guess! Ja BEN ei viitsi homme kooli tulla, seega oleme Antsuga seal omaette...haha...

Appi..asi läheb perverseks..

Aitab jamast

Ciao!

One By One My Leaves Fall...One By One My Tales Are Told

Let's make a joke :)



Me vist polegi ühe koolipäeva jooksul nii paganlikult palju naernud. Lihtsalt hale hakkab juba :) Andra lepime kokku, et me ei tohi teatud hetkedel aru saada, kus nali oli :)
Anette muidugi suutis nädala naleaga hakkama saada.
Andra: "Sul võetaske ära või? (breketite kohta)
Anette: "Mida? Ma pole pakkunud!"

O.o Ei geo tunnid ongi üks paras naljanumber in a certan way. Anette kullakene suutis siis rääkida hoopis mingisugusest kodutööst. Ja kontolltöö möödus rühmatööna!

Ja siis, et Kata on siin ja räägib sellest kanamunateravaotsapealsuus tädist, kes, nagu välja tuleb, on tema ema sõbranna. Niceee!

Jaa eet...(!) teeme sellise väikese eksperimendi, et kõik, kes blogi (või ka ainult seda sissekannte) loevad siis kirjutage midagi kommentaaridesse (kasvõi anonymosly). Mul ka huvitav teada, et keegi siiski teab, et ma olen täiesti ajuvabalt hull vahetevahel igapäevaselt :) Paari inimest ma muidugi tean, aga andke tuld!

Ja tänasest siis võib Ben mulle jälle oma meestest rääkida kui ta soovib, sest ma arvan, et jõudsin enam vähem järjepale vist (Kata läks väga elevile praegu ja tahab teada, mis mehed ;). Et prooviks nüüd järgi ka jõuda...kui sa muidugi tahad rääkida. Ma ei sunni. Minu huvitavaid hetki sa tead juba..Haah....ja jälle naerame :D

Aga Be Gut and See Ya Alla Soon!

Fate � everything happens for a reason. And when fate happens look for the good in it as it is there.

In school we are tought a lesson and then given a test..In life we are given a test wich teaches us the lesson...

Me ei oska lahti lasta asjadest, millest me hoolime ja mida tahame endale. Arvatavasti on see igavene viga. Me ei oska n�ha t�htsaid asju. Ja me ei n�e probleemi mitte kunagi iseendis. Alati on lihtsam s�distada kedagi teist.
See, mida me koolis �pime ei anna tulemusi enne kui teeme oma suured vead elus eneses. L�bi vigade �pime ja vaid t�elistel �pjtel j�tkub j�udu uuest alustada.

...
Aitab melanhooliast
....

Bob peab �ppima geo t�d, aga tal on sada muud asja mille �le m�elda.

Selle �le, kas ma kavatsen v�tta ette �he jutuajamise ja aru saada miks, millal ja kuidas asjad hakkavad edaspidid toimuma. Huuhh kardan ja ei tahaa. Paha, paha. Mulle ei meeldi t�sised jutuajamised. Eriti siis kui midagi head loota ei ole. Ma paanitsen ligikaudu 7 astmes 67 korda ette.

Ja siis...I miss my heart already... Vajab pingemaandajast midagi hetkel...
Ulusin t�hjaks ennast pisaratest vist seekord. Peab l�petama selle jama �ra. Lihtsalt peab suureks kasvama ja normaalseks inimeseks hakkama.
Ja noo ei tegelt ma peksin oma v�rkpalli peaaegu sodiks, aga sain selle pinge v�lja endast. Haah hea, et metsas palli �ra ei kaotanud. Ja Joss arvas, et ma olen �ra t�mband ennast seekord siis.

Tegelikult oli hea j�lle k�ik koos v�ljas k�ia. Inx, Joss, Terry, Kata, Karl, Bob....Iki ja Kadilane on puudu, aga lihtsalt peaaegu on nagu 10 aastat tagasi kui me k�ik m�da mudaseid kraave ringi lasime...olid head ajad, olid head majad.
Peab vast neid pilte otsima millalgi :)

Aga Beege Coolid siis :)

I sit here and wonder will you ever understand how much of me belongs to you.

Üldiselt ei ole muutunud midagi peale selle, et Ben...ah ma ei taha sellest siin rääkida. Pole nagu mõtet ja ma vast keeraks selle teksti jälle väga nutuseks ära.

Räägime rõõmsatel teemadel. Näiteks sellest, et Troim meie kulla kallis geograafia õpetaja akrjus klassi peale päris pikalt ja mõnuga. Jubedalt ajas naerma meid Andraga see asi. Lihtsalt nagu täiesti hull ja siis ta karjus nende peale, kes naersid ja ma tahtsin veel rohkem naerda. Ja nii hea oli:)

Ja siis et...hämm...ma otsustan nüüd natukene aega haige olla. Vahepeal peab lihtsalt.

Ja siis ma avastasin, et mul on midagi mille nimel ma oleks nõus andma kõik, mis mul on. Mul on keegi, kes on mu süda ja hing ja elu ja valu ja pisarad ja rõõmud. Mul on olemas keegi, kes on My Life Soulmate. Ta on lihtsalt fantastiline!
Ja siis ma lihtsalt nutsin, sest et ma tahaks olla tema kõrval kogu selle aja...lihtsalt olla ja teada, et he's always there for me. See on ajurakke hävitavalt greizy kuidas mu meeled on lihtsalt pidevalt teadlikud, et ta on olemas. The energy is more than I could stand...but still...

Ja kõigel muul oli järsku mõte. No pointless wanders anymore. Sest sellel peab olema mõte just mõtte enda pärast. Muudmoodi ei saagi. Ja teisi ei ole. Oma mõte on oma ja ... ja ehk ka igavene.

Don't be sad when you THINK you have lost it. Something is with you always. It just takes some time to find it. Time doesn't heal...it only makes things easier to accept and move on...
Losing means forever...but this thing is not pased away.

Mul on lihtsalt nii kuradi keeruline ilma otseselt ütlemata ja läbi lillede asju seletada. Aga seekord on see teistmoodi. If some things were different you would not be you... One day you'll see it...

Kadi kallis ütles kunagi niimoodi ja nüüd ütlen mina, sest ma sain üle millestki hullemast.


...


Sest ma pidin seda tegema

...

Turst me...I did not knew it would end the way it did. But maybe it was just ment to be...

EDIT!! Kuna peaaegu kõik küsisid, et kes see mees mul on, siis teeme puust ja punaseks (mitte otseslt...), et on jah isane, aga neljalagne siiski :)

The Winter Iz Melting...?!?

Melanhooliahood tulevad peale kui siia kirjutama hakkan...täielik ahastus ja kirbukaka...

Aga siis niipalju, et praegu tundub elu rööbaste kõrval olevat. Väga maas ei ole omadega, aga mingid otsad on veel kuskil Hiinas mingis mõttes kuskit pidid natukene...vist...

Tahaks hullupööra sooja ja sula ja tegelikult tahaks üldse, et lund ei oleks oelmaski. Roogin ennast varsti hangeks ära ja siis sulan kevadeks Ojaks (jah see on meelega suuretähega...mõni loeb siis kahemõttelist teksti siis välja =) ja hiljem olen lihtsalt äge gaasiline aine. Mis neil gaaside viga siin ilmas elada. Aina hõljud ja oled koguaeg pilves xD Mentaalne seisund ei sobi Bobile. Hakkab väga julmalt segast peksma.

Kool on ka kaotanud oma täiuslikkuse. Ja ma pole siiani leidnud aega, et käia esmaspäeval KÕIK tunnid korralikult kohal. Vajame suuremat sorti kliinilist abi selle koha pealt vist. Aga ei näe mõtet istuda 9 tundi nelja seina vahel. Kelle jaoks ma seda jama pähe tambin. Hinded on OK. Mis siis, et käisime Beniga ajaloo tööd kuu aega hiljem vastamas ja kõned on ka siiamaani kirjutamata. Ei normaalne noh!

Ja siis on veel Charlie...Ma ei oska temaga enam midagi teha. Õigemini ma ei oska aksepteerida tema komplekse ja psüühikahäireid. Mis teha, et ma olen selline logard ja laisk ja ei viitsi igaks kuradi korraks kõike valmis teha ja vahepeal natuke kurja nägu teen ja apari asja keelan. Kammoon Timmo Get over it! Kui raske saab olla paari pisidetailset veajuppi aksepteerida?

Selle pildipeal võib siis näha Bobi suurt sõpra =) Õigemini see emotsioon on lihtsalt nii SUPERB (!!!), et mine ja karju kas või ise kellegi peale. Tekitab sellise kerge ja hea tunde.