Here I am...this is me...there's nowhere else on earth I'd rather be

On neli asja, mida ei saa parandada...

*Ei saa peatada kivi, kui see on heidetud...

*Sõna, kui see on välja öeldud...

*Võimalust, kui see on kaotatud...

*Aega....kui see on läinud

Me jätame seljataha iga elatud hetke, mis vajub unustustesse. Me võtame endiga kaasa vaid need hetked, mis ei unune, need inimesed, kes on meile kasulikud. Ning lükkame tihti oma teelt need, kes meile tegelikult tähtsad on...

Viis aastat....viis kuradima pikka ja elatud aastat kogusin ma selleks julgust ja tahtmist. Sest ma ei saa mitte kunagi enam võimalust vabandust paluda ja öelda, et ma hoolisin. Me ei olnud kunagi head sõbrad, aga see ei pidanud nii lõppema.
Sa olid osa minu maailmast...ja oled seda alati...

* * *

Bob puhkab uue aastani, sest Mina vajab temast puhkust. Bob on keegi, kes mõtleb ja tunneb seda, kes Mina tegelikult on. Mina on sunnitud teesklema ja olema keegi, kes ta ei ole, sest nii nõuavad reeglid, nii nõuab maailm. See maailm, mis Minale lõpuks noa selga lööb.
Bob on keegi, kes keerab ennast ringi ja võtab maailmalt noa. Tal on omad unistused ja nõuded. Ja ta teab ja tunned tohutult palju rohkem kui Mina. Sest Bob oskab jälgida ja järeldusi teha. Vahepeal...pisikesteks hetkedeks on Bob ja Mina üks ja seesama. Mina õpib Bobilt ja üritab end täiustada.
Need õppetunnid võlgnevad Mina ja Bob aga Nendele.

Nemad on Mina ja Bobi hing ja süda ja elu. Nemad teavad iga saladust ja mõtet. Nemad vaikivad teiste ees. Vaikivad igavesti. Sest Nemad teavad, et nad on tugevamad, kuid ei kasuta oma jõudu. Nemad teavad, et nad on targemad, aga lasevad ennast õpetada ja juhtida. Nemad teavad, mis on vabadus ja seda Nende südamest välja ei võta, sest Nemad on sellega sündinud.

Kes on Nemad?
See oleneb juba igaühest endast...
Aga Minale ja Bobile on Nemad....Late & Arti & Mõmmi....

My world was shaded by The Cloud and everything fell apart. Everything was in the wrong place...Everything...but Them.
And thats what still gives me the strenght to live on...

(L. Laas)

ERROR - Sinised tolmuimejad ja punased põdrad...ja üks kollane inimene...

BOB is back HA-HA-HA!!!

Andra: "Sa oled nagu see teletupsude tolmuimeja...........see sinine."
BOB: "?!?"

Totaalne keskeakriis on mõnel inimesel. Ühesõnaga siit tulevad huvitavad uudised...

PIPARKOOGI SAAGA vol 1

Kolmapäeval koolis neli tundi ja siis tulin tulema. Teel koju hüppasin Kaupsist läbi ja ostsin PIPARKOOGI tainast ja glasuuri. Njämmmmma. Siis läksin jala Eedeni juurde (no mingi MEGA külm oli!) ja ostsin veel ühe paki piparkoogi tainast. Siis loivasin bussipeale ja koju.
Ja ülla ülla!! Ma olin 2 minutit jõudnud kodus olla ja mamps tuli lõunapausile. BUSTED ... like deem! Ei olnud õnneks midagi hullu. Kui ta ära läks siis natuke õppsisin midagi ja hakkasin piparkooke tegema.

Kõigepealt jooksin mööda maja ja otsisin jahu...15 minutit läks enne kui leidsin xD...siis üritasin pliiti funkama saada :D Nalja sai! Siis tuli KATA!!! Wii hakkasime tainast rullima, aga vormid olid kuskil kapakohilas (loe: garaaži all). Tegime joogiklaasidega. Kata tark laps ütles, et ei, ei glasuur pannakse ENNE ahjupanemist peale. Ühesnaga kõrbend nunnudused saime esimesest plaaaditäiest. Naersime lolliks ennast. Karl ja Iki helistasid ja lubasid läbi hüpata korra. Wiii! Igataehes tegime teist plaaditäit ja panin ahju. Kuulsin veel, et Iki auto keeras sisse just. Ja OH SAA JUUDAS JA ALLAH JA JÕULUVANA JA KÕIK NEED TEISED!

PIPARKOOGID LÄKSID PÕLEMA!!! PAANIKAHOOOG!!!

Virutasin ahjuukse kinni ja esimene mõte oli "Ma ei saa ju vett ahju visata!!!". Kata vahtis mokk töllakil... useless person. Mul oli mingi pisike käterätt käes ja siis tõmbasin ukse lahti ja peksin ühte nurka, kuni seal tuld enam ei olnud. Siis sain plaadist kinni haarata, kusjuures teises käes oli JÕULUSOKK (nagu need Ameerika filmides seal kamina kohal).... Igatahes lajatasin põleva ahjuplaadi pliidile (ahiküttega!...olge normaalsed ma ei viska ju keraamilisele pliidile!). Jätkasin selle peksmist rätikuga, kuni tuli ärakustus. Kui ringi keerasin siis vahtis mind kaks inimest mokk töllakil ja üks oli kõveras lauaall. Oi näe...Iki ja Karl olid kohale jõudnud. Karl oli ühinenud oma õega ja tegeles aktiivselt idiootse näo viimistlemisega. Ikil olid muidugi naerukrambid. Et tänx vennad! Muidugi läks enamus sellest plaaditäiest ka kaduma. Õnneks saime pooled päästa ja siis kaks plaati veel teha juurde. Happens all the time!

Muidugi ma mtõlesin, et no kurat küll mul on ju elektriline ahi!!!

Tänaseks aitab extreemspordist!

NB! Piparkookide küpestamine võib tekitada eluohtlikke olukordi. Sooitame hoida ligidues väiksemaid A le Coc kirjaga käterätte ja jõulusokke. Probleemide tekkimisel konsulteerige BOBIGA!

MSN conversation with Põssa and Bella...interesting evening

Insane black humor...

Homme peale kooli lähen ja sooritan suuuure patu! Et siis kellel vaja saab seda minu vastu ära kasutada :) Edu inimestele.

Psühholoogiliselt võttes ei ole ülemistel riiulitel kõik korras. Asi on absoluutslet totaalselt põõsa poole. Põhjapõdra vältimiseks tuleb võtta kasutusele karmimad abinõud (kas kellelg relva ja relvaluba on laenata?) Ühesõnaga aitasin ehitusmehel kööki ehitada (vaatasin korra üle ukse ja küsisin, kas on abi vaja xD) ja siis hakkasin mõtlema, et asi on jurasti (mulle meeldib see sõna).

Põssa ajab MSNis täielikult hullumeelsele kuuluvat juttu, seega ma praegu kirjutan pigem siia midagi huvitavat.

Ahjaa ma kirjutasin Mellule sünnipäeva puhul luuletuse... kohe otsin ülesse

Me oleme igaüks omamoodi rikkad ja erilised.
Me oleme igaüks mingilmääral halvad või head.
Me oleme igaüks natukene konnad ja närilised.
Me oleme igaüks omamoodi tulbad ja read.

I just LOVE it!

A Day Like Yesterday But Better.

Tsitaate koolielust:
L. Mällo "Ärge segage A ja B veregruppi, sest muidu võite ära surra ja see pole eriti tervislik."

M. Oja "Võtame need arvud, millest saab ruutjuurt võtta ilusasti." Ramz "Viis!"

Ramz: "Kas kana oli elus või srunud?" Indrek (mõttepaus) "Paki sees oli!"

L. Mällo "Kuna Grigorjev eelmine aasta ainevahetuse tundides ei kuulanud, mis talle räägiti, siis lasi ta kodus veinitünni õhku!"

Ja neid tuleb nagu seeni vihma ajal :)

Tänane koolipäev: Ajaloo grupivestlus valitud seltskonnale planeeritult algusega kell 8.00...ja oh sa imet, need kaks, eks pidid vestlust läbi viima ei leidnud maja üles. Eks ma arvan jah, et endine Tartu rahu maja on nii pisikene, et jääb vaikselt kahe silma vahele kui Vanemuise mäest üles ronida.
Üldiselt läks hästi, kuigi asi väljus kontrollialt kui teemaks tuli eestlaste-venelaste vatsuseis mälestusmärkide/tahvlite osas (EI me ei arutanud otseselt pronkssõduri teemat). Ühesõnaga Mauno (meil olid varjunimed xD) läks asjast kohe eriti ähmi täis. Meie ülejäänud (Vassili, Jaan, Ott, Maria, Merili, Tauno ja üks vend kelle varjunime ma ei mäleta) võtsime asja pistu rahulikuma nurga alt.
Teemad olid muidugi seotud mõlemad Venemaaga. Esimene oli küüditamise mälestusmärgi avamine Paldiskis ja teine Tallinnsas ühe kiriku seinal oleva mälestustahvli kohta. Tulised teemad, mis teha. Aga küpsist ja tühvleid saime.
Ott muidugi suutis eriti palju süüa seal ja muidu suhteliselt humoorikat mula ajada. Tase mis teha :)

Kokku läks vast mingi kaks tundi asjaga. Siis oleks olnud tund aega vaba, aga ma puht teoreetiliselt (praktiliselt) ei viitsinud koolimajas passida ja tulin tulema. Ma hoiam oma kalleid ajurakke liiga palju, et neid raisata niimoodi!

Lost in the Magic Woods...

Tsiteerin: "Veel roheline (punane küll selljuhul), läks sinnapoole..."


Et sellega on hetkeseisus ammendunud minu ideederohke päev. Ja mitte kui midagist ei tule nagu pähe kohe. Palun targematel meelde tuletada mulle!
Mellu sai täna 18. Palju õnne talle selle suure saavutuse puhul. Ja otseloomulikult ei olnud ta jõudnud isegi 5 tundi täisealine olla kui mina teda juba ära kasutasin oma kahtlaste äritehingute jaoks. Mis teha...happens.


Muidu tiksub kõik vaikselt omasoodu ja rahulikku radapidi. Inglise keele olümpiaadi koolivoor oli masendavalt Chinees Wonder ja kool on üldse hetkel väga kauges tulevikus. Vaikselt kahtlaselt ebanormaalsed prioriteedi hakkavad tekkima I guess.

Et Kodukäija, Põssa ja Jan...saage tuttavaks Ben'iga ehk siis Põssa naabriga, keda väljaspool meie siseringi tuntakse varjunime Anette all. Nii juhutb kui geograafia tund lõpeb liiga ootamatult.
Mingit suurematsorti majandusime pole veel sündinud, seega oma jõulushoppinguga olen ma seal, kus nädal tagasi. Mann ja veel paar inimest saavad rõõmustada ühesõnaga.


Põhiteema tiirleb muidugi Natu ja Põhjapõdra (see punane) ümber viimasel ajal. Palun väga vabandust kui seda esimest nime siin avaldada ei tohi.

*Põssa*

NB! Selle eest ei tohi ma lähitulevikus vast talli nägu näidata!

*Ben*

NB! Ma saan selle eest koolis peksa. Õnneks ei pea ma neljapäeval kolme esimesse tundi minema ja ega ma vast väga edasi ka ei viitsi jääda kooli (keemiaks, mateks ja kehaliseks)!

I am here and you are there - one of us is in the wrong place!

Bob põeb SELLE pärast! Tegelikult SEE on ajutine nähtus. Nagu mingi väike vastik gripp, mis hakkab külge, kogub hoogu ja lõpuks sunnitakse peremeesorganismi poolt lahkuma. Ühesõnaga tänuavaldused Mellule ja Jan'ile (tavamaailmas tuntud kui Kadi).

Tegelikult suutsin ma inimmõistuses taaskordselt rängalt pettuda. Seekord siiski mitte enda omas. Lihtsalt eluõppetund, et need, kes tegelikult saaksid aidata ja toetada pahatiti kas ei taha või ei suuda seda. Seekord ma isegi ei tea, mis põhjuseks on... Iseenesest muidugi kahju.

Nädala kokkuvõte.
Esmaspäev-laupäevast järele jäänud peavalu ravimine. EI ma ei tarbinud alaealistele keelatud aineid. JAH ma käisin kõva kõmakaga vastu maad.
Teisipäev-ausõna ei mäleta enam...
Kolmapäev-suhteliselt ajuvabalt mõttetu oli (ajaloo KT)
Neljapäev-asi läks jamaks ära...tuli kasutusele võtta karmimad abinõud
Reede-Inglise keele KT, käisin õhtul Mellu ja tema...mingi mehe Mihkliga kinos (Noorkuu 2x juba). Igatahes Melluga vaja rääkida. Ja seekord PEAD sa mulle kogu loo ära rääkima või saad hambusse!
Laupäev(täna!?!)-Annu sünna kuhu ma ei jõudnud ja mingi megalt mõttetu päev kodus, mille ma veetsin oma kalli koolitöö kallal.

Ja ma olen siiamaani pettunud. Ja samas avastanud, et need, kes tunduvad kõige imelikumad suudavad tegelikult kõige paremini aidata. Igatahes üks probleem lahenes tänu Manni abistavale käele, mille eest ma olen siiralt tänulik. Andraga sai ka reedel räägitud ja see vast aitas kah natukene...mine sa tea.

So...I'm still in the wrong place I guess