Life is just a mirror, and what you see out there, you must first see inside of you.

Armid on nagu mälestused ja tätoveerinugd. Kui sa kukud, kui su süda murtakse ja kui su parim sõber keerab sulle selja , siis jätab see armi, mis valutab iga kord kui sa sellele mõtled. See on mälestus, mis on su peas kinni. See on minevik, aga see tuleb tagasi ja hammustab. See on tätoveering, sest see on mälestus mis valutab, aga ei kao. Mitte kunagi. Kui sa näed seda nii selgelt, siis võib juhtuda, et kahetsed sügavalt seda, mis viis su armini, mis on muutunud mälestuseks, mis jätab jälje sinu elu ajaloole.

Ühesõnaga Bobi leidis mingid mõtted kuskilt millalgi...vist. Eile oli kolmapäev, mis tähendas füüsika kontrolltööd, mis läks totaalselt põõsasse nr 56. Segakoor oli ka veel, kus me suutsime seekord isegi lõpuni vastu pidada. Muidu koolis oli kringlijooks ja sunnimeetoteid kasutades pidin ka jooksma. Jäime teiseks, kuna üks täieikult toaalne värdjas sõitis oma punase marsaga ette poitse jooksukorra ajal. Enne seda me juhtisime jee jeee!!! Ahjaa, et Maarja on "Väle Põder" xD

Täna oli..on neljapäev. Hommikul käisin polikliinikus ja suhtlesin Katriniga. Kooli jõudsin teiseks tunniks. Et siis sunniviisiliselt on 8. jaanuaril inglise keele olümpiaad. Me Janeliga plaanime viimast kohta jagama hakata xD Muidu suht ootasime, et kas saab pommiähvardust või ei! Nagu näha ei saanud.
Anette ja Helenaga käisime Benis söömas. Täitsa häää oli :) Bussipeal nägin Kristiina ka korra.
Põssaga pole ma täna veel suhelnud, aga eks ta varsti hakkab taaskordelt mulle Soomekeeletunde andma.

Ja Mozart on jummalast "söpö" siis. Mudane ja käkerdis. PS! Ärge proovige kassi pesta, kui ta vastu hakkab!

All life is an experiment. The more experiments you make the better.

Bob tegi katsetuse hakata füüsika KT'ks õppima. Haah konspekt sai valmis ja Bob läks magas kaks tundi. Öösel siis õpib.

Toppisime elutoapõrandat paika taaskord. Mingi osa sai tehtud. Kardinad ka enam vähem kõikidel akendel ees. Üliägenś!
Lugema hakkasin jälle mingit...asja. Stieg Larsson "Tüdruk, kes mängis tulega". Esimene osa triloogiast oli "Lohetätoveeringuga tüdruk". Tundub suht okei kritseldis iseenesest.
Teade Mellule! Nägin Possut unes. Ta ajas mind mööda Tartut taga, aga kuna ta on ikka tünnike, siis ma sain eest ära mingisse keldrisse peitu. Possu passis ja ootas kuni ma välja ronin ja siis kui ma otsutasin maapealsetesse avarsustesse tõusta jooksis ta must üle. Nüüd ma kardan teda veel rohkem.
Põssa piinas mind MSN'is...ja Mareniga ajasin natuke juttu. Lõbus oli.
Et mõtete poole pealt siis niipalju, et varsti peab otsimiskuulutuse tegema.

WANTED Bobi mõtted!!!

I'm holding on to something that used to be there hoping it will come back, knowing it won't.

Iga pisemgi katse on ju eriline? On ju nii? Noh Bobi jaoks on... Iga katse on püüdlus millegi suurema saavutamiseks. Seda suurt ei saagi korraga olla. Alguses on väikesed asjad ja väikesed katsed...mida suuremad, seda karmimad on langused ja eksimused. Bob on praegu ühe keskmises suuruses katse keskpunktis...

Täna oli üle ootsute mõtetu (ja mõttelage päev). Lihtsalt mõtted jooksid ära ja ei olnud enam. Olid mingid üleliigsed suminad peas. Kõik sumises ja kumises ja hõljus lihtsalt oli selles suures tühjas olemas. Ja Konekeskos on suulistel mingid megad hinnad...Bob tahab neid kolmeosalisi trensleid. Aga vot need on hyper peenikesed :( Ja õuna omad (kah kolmesed) on kallid ja siis oli lihtsalt mega hind. Mel ostis kummid...saime 20% alla kah :D Mini 80.- ringis läks.

Peaks kodutöid tegema...ei ole nagu tahtmist. Vene sai ära kaelast. Ah Teguri tänavas on ratsapood...meelde tuli. See oli mingi mõte kuskil kunagi! Siis kui mõtteid veel oli...ammu... Igatahes ma teen muusika PP (PowerPoint) ära ja siis kolin telekat vaatama...ahjaa, et "Dorian Gray portree" on vaja lugeda from next week neljapäevaks.

Parimate soovidega
Mina aka Bob

wtf?!?

“The difference between school and life? In school, you're taught a lesson and then given a test. In life, you're given a test that teaches you a lesson.”

Neid tuleb veel, kuna Bobil on vene keelest siiber. Let's face it...ma ei tule sellega nagunii toime.

“The doors we open and close each day decide the lives we live.” (I need the damn doors!)

“Perhaps our eyes need to be washed by our tears once in a while, so that we can see Life with a clearer view again.”

“Never waste a minute of your precious life by squandering it thinking about people you don't like”

“Sometimes it's the smallest decisions that can change your life forever.”

“Life is the art of drawing without an eraser.”

“Don't worry about life, you're not going to survive it anyway.” (Love it!)

“The greatest pleasure in life is doing what people say you cannot do.”

They're basically moments in which you're in touch with the meaning of life, when your relationship to the rest of the universe makes sense... So when it does, make sure you eonät waste it.

“Dream as if you'll live forever, live as if you'll die today.”

Tänasest päevast peale hakkab Bob oma mõtteid üles kirjutama. Pärast on lihtsam taibata, mida ebakaines, -adekvaatses olekus kuskil mõeldud on.

Reedel käis Bob Anettega kinos 2012 vaatamas. Enne seda möödus üks ebaloogiline koolipäev ja mõttetu käik Vanemuise 48 väikesesse saali, et seal 4 minutit laulda, 35 minutit lage vahtida ja enne viimast laulu kiiremas korras uttu tõmmata. Sealt siis jooksuga kinno. Kodus leidsin teetassi ja mingi kahtalse tee ja kolisin magama.

Laupäeva hommikul kella seitsme kaheksa vahel hakkas mingi jube kamm pihta. Kõik jooksid ja möllasid. Ega ei lasta magada puhkepäevadel. Enywey vanaema juubel oli kell üks Gerifi majas. Pidasin sünnal kella ühest viieni vastu. Siis tekkis väike transiseisund. Sõin hunniku viisi tooralatit ja lõin liiga palju kohvi. Annab tunda. Lasin mapsil koju sõita. Energia oli laes. Käisin Kata poolt läbi ainult selleks, et avastada, et teda pole kodus. Fain! Tulin koju ja läksin magama. Tõusin kell 11.34 ja sõin kolm lihapalli ja läksin tagasi magama.

Pühapäev algas kell 12.47. Olga tuli tapeeti panema. Paps klatšis jälle mind vene keeles. Pool tundi hiljem leidsin ennast õuest lehti riisumas ja ebanormaalseid mõtteid mõtlemas. Ainuke, hekt kolme päeva jooksul kui mõttetegevus funkas. Ahjaa teine vanaema lasi mu rahaga jalga. Ei tegelt ma unustasin selle tema kotti. Seega linnaminek jäi ära. kella nelja ajal mõtlesin 10 minutit, kas ma helistan Mellule või mitte. Nüüd ma siis istun siin ja mõtlen, et miks kurat ma ikka kirjutan kogu seda totaalsed jura siia.

Ega keegi nagunii ei loe...anyway kunagi panen selle asja ehks avalikuks kui tekst hakkab loetavamask (arusaadavamaks) muutuma.

Bobil oli lihtsalt sitt nädalavahetus...õpib aktiivselt vene keeles hipisid... you do not wanna know.