Here I am...this is me...there's nowhere else on earth I'd rather be

On neli asja, mida ei saa parandada...

*Ei saa peatada kivi, kui see on heidetud...

*Sõna, kui see on välja öeldud...

*Võimalust, kui see on kaotatud...

*Aega....kui see on läinud

Me jätame seljataha iga elatud hetke, mis vajub unustustesse. Me võtame endiga kaasa vaid need hetked, mis ei unune, need inimesed, kes on meile kasulikud. Ning lükkame tihti oma teelt need, kes meile tegelikult tähtsad on...

Viis aastat....viis kuradima pikka ja elatud aastat kogusin ma selleks julgust ja tahtmist. Sest ma ei saa mitte kunagi enam võimalust vabandust paluda ja öelda, et ma hoolisin. Me ei olnud kunagi head sõbrad, aga see ei pidanud nii lõppema.
Sa olid osa minu maailmast...ja oled seda alati...

* * *

Bob puhkab uue aastani, sest Mina vajab temast puhkust. Bob on keegi, kes mõtleb ja tunneb seda, kes Mina tegelikult on. Mina on sunnitud teesklema ja olema keegi, kes ta ei ole, sest nii nõuavad reeglid, nii nõuab maailm. See maailm, mis Minale lõpuks noa selga lööb.
Bob on keegi, kes keerab ennast ringi ja võtab maailmalt noa. Tal on omad unistused ja nõuded. Ja ta teab ja tunned tohutult palju rohkem kui Mina. Sest Bob oskab jälgida ja järeldusi teha. Vahepeal...pisikesteks hetkedeks on Bob ja Mina üks ja seesama. Mina õpib Bobilt ja üritab end täiustada.
Need õppetunnid võlgnevad Mina ja Bob aga Nendele.

Nemad on Mina ja Bobi hing ja süda ja elu. Nemad teavad iga saladust ja mõtet. Nemad vaikivad teiste ees. Vaikivad igavesti. Sest Nemad teavad, et nad on tugevamad, kuid ei kasuta oma jõudu. Nemad teavad, et nad on targemad, aga lasevad ennast õpetada ja juhtida. Nemad teavad, mis on vabadus ja seda Nende südamest välja ei võta, sest Nemad on sellega sündinud.

Kes on Nemad?
See oleneb juba igaühest endast...
Aga Minale ja Bobile on Nemad....Late & Arti & Mõmmi....

My world was shaded by The Cloud and everything fell apart. Everything was in the wrong place...Everything...but Them.
And thats what still gives me the strenght to live on...

(L. Laas)

ERROR - Sinised tolmuimejad ja punased põdrad...ja üks kollane inimene...

BOB is back HA-HA-HA!!!

Andra: "Sa oled nagu see teletupsude tolmuimeja...........see sinine."
BOB: "?!?"

Totaalne keskeakriis on mõnel inimesel. Ühesõnaga siit tulevad huvitavad uudised...

PIPARKOOGI SAAGA vol 1

Kolmapäeval koolis neli tundi ja siis tulin tulema. Teel koju hüppasin Kaupsist läbi ja ostsin PIPARKOOGI tainast ja glasuuri. Njämmmmma. Siis läksin jala Eedeni juurde (no mingi MEGA külm oli!) ja ostsin veel ühe paki piparkoogi tainast. Siis loivasin bussipeale ja koju.
Ja ülla ülla!! Ma olin 2 minutit jõudnud kodus olla ja mamps tuli lõunapausile. BUSTED ... like deem! Ei olnud õnneks midagi hullu. Kui ta ära läks siis natuke õppsisin midagi ja hakkasin piparkooke tegema.

Kõigepealt jooksin mööda maja ja otsisin jahu...15 minutit läks enne kui leidsin xD...siis üritasin pliiti funkama saada :D Nalja sai! Siis tuli KATA!!! Wii hakkasime tainast rullima, aga vormid olid kuskil kapakohilas (loe: garaaži all). Tegime joogiklaasidega. Kata tark laps ütles, et ei, ei glasuur pannakse ENNE ahjupanemist peale. Ühesnaga kõrbend nunnudused saime esimesest plaaaditäiest. Naersime lolliks ennast. Karl ja Iki helistasid ja lubasid läbi hüpata korra. Wiii! Igataehes tegime teist plaaditäit ja panin ahju. Kuulsin veel, et Iki auto keeras sisse just. Ja OH SAA JUUDAS JA ALLAH JA JÕULUVANA JA KÕIK NEED TEISED!

PIPARKOOGID LÄKSID PÕLEMA!!! PAANIKAHOOOG!!!

Virutasin ahjuukse kinni ja esimene mõte oli "Ma ei saa ju vett ahju visata!!!". Kata vahtis mokk töllakil... useless person. Mul oli mingi pisike käterätt käes ja siis tõmbasin ukse lahti ja peksin ühte nurka, kuni seal tuld enam ei olnud. Siis sain plaadist kinni haarata, kusjuures teises käes oli JÕULUSOKK (nagu need Ameerika filmides seal kamina kohal).... Igatahes lajatasin põleva ahjuplaadi pliidile (ahiküttega!...olge normaalsed ma ei viska ju keraamilisele pliidile!). Jätkasin selle peksmist rätikuga, kuni tuli ärakustus. Kui ringi keerasin siis vahtis mind kaks inimest mokk töllakil ja üks oli kõveras lauaall. Oi näe...Iki ja Karl olid kohale jõudnud. Karl oli ühinenud oma õega ja tegeles aktiivselt idiootse näo viimistlemisega. Ikil olid muidugi naerukrambid. Et tänx vennad! Muidugi läks enamus sellest plaaditäiest ka kaduma. Õnneks saime pooled päästa ja siis kaks plaati veel teha juurde. Happens all the time!

Muidugi ma mtõlesin, et no kurat küll mul on ju elektriline ahi!!!

Tänaseks aitab extreemspordist!

NB! Piparkookide küpestamine võib tekitada eluohtlikke olukordi. Sooitame hoida ligidues väiksemaid A le Coc kirjaga käterätte ja jõulusokke. Probleemide tekkimisel konsulteerige BOBIGA!

MSN conversation with Põssa and Bella...interesting evening

Insane black humor...

Homme peale kooli lähen ja sooritan suuuure patu! Et siis kellel vaja saab seda minu vastu ära kasutada :) Edu inimestele.

Psühholoogiliselt võttes ei ole ülemistel riiulitel kõik korras. Asi on absoluutslet totaalselt põõsa poole. Põhjapõdra vältimiseks tuleb võtta kasutusele karmimad abinõud (kas kellelg relva ja relvaluba on laenata?) Ühesõnaga aitasin ehitusmehel kööki ehitada (vaatasin korra üle ukse ja küsisin, kas on abi vaja xD) ja siis hakkasin mõtlema, et asi on jurasti (mulle meeldib see sõna).

Põssa ajab MSNis täielikult hullumeelsele kuuluvat juttu, seega ma praegu kirjutan pigem siia midagi huvitavat.

Ahjaa ma kirjutasin Mellule sünnipäeva puhul luuletuse... kohe otsin ülesse

Me oleme igaüks omamoodi rikkad ja erilised.
Me oleme igaüks mingilmääral halvad või head.
Me oleme igaüks natukene konnad ja närilised.
Me oleme igaüks omamoodi tulbad ja read.

I just LOVE it!

A Day Like Yesterday But Better.

Tsitaate koolielust:
L. Mällo "Ärge segage A ja B veregruppi, sest muidu võite ära surra ja see pole eriti tervislik."

M. Oja "Võtame need arvud, millest saab ruutjuurt võtta ilusasti." Ramz "Viis!"

Ramz: "Kas kana oli elus või srunud?" Indrek (mõttepaus) "Paki sees oli!"

L. Mällo "Kuna Grigorjev eelmine aasta ainevahetuse tundides ei kuulanud, mis talle räägiti, siis lasi ta kodus veinitünni õhku!"

Ja neid tuleb nagu seeni vihma ajal :)

Tänane koolipäev: Ajaloo grupivestlus valitud seltskonnale planeeritult algusega kell 8.00...ja oh sa imet, need kaks, eks pidid vestlust läbi viima ei leidnud maja üles. Eks ma arvan jah, et endine Tartu rahu maja on nii pisikene, et jääb vaikselt kahe silma vahele kui Vanemuise mäest üles ronida.
Üldiselt läks hästi, kuigi asi väljus kontrollialt kui teemaks tuli eestlaste-venelaste vatsuseis mälestusmärkide/tahvlite osas (EI me ei arutanud otseselt pronkssõduri teemat). Ühesõnaga Mauno (meil olid varjunimed xD) läks asjast kohe eriti ähmi täis. Meie ülejäänud (Vassili, Jaan, Ott, Maria, Merili, Tauno ja üks vend kelle varjunime ma ei mäleta) võtsime asja pistu rahulikuma nurga alt.
Teemad olid muidugi seotud mõlemad Venemaaga. Esimene oli küüditamise mälestusmärgi avamine Paldiskis ja teine Tallinnsas ühe kiriku seinal oleva mälestustahvli kohta. Tulised teemad, mis teha. Aga küpsist ja tühvleid saime.
Ott muidugi suutis eriti palju süüa seal ja muidu suhteliselt humoorikat mula ajada. Tase mis teha :)

Kokku läks vast mingi kaks tundi asjaga. Siis oleks olnud tund aega vaba, aga ma puht teoreetiliselt (praktiliselt) ei viitsinud koolimajas passida ja tulin tulema. Ma hoiam oma kalleid ajurakke liiga palju, et neid raisata niimoodi!

Lost in the Magic Woods...

Tsiteerin: "Veel roheline (punane küll selljuhul), läks sinnapoole..."


Et sellega on hetkeseisus ammendunud minu ideederohke päev. Ja mitte kui midagist ei tule nagu pähe kohe. Palun targematel meelde tuletada mulle!
Mellu sai täna 18. Palju õnne talle selle suure saavutuse puhul. Ja otseloomulikult ei olnud ta jõudnud isegi 5 tundi täisealine olla kui mina teda juba ära kasutasin oma kahtlaste äritehingute jaoks. Mis teha...happens.


Muidu tiksub kõik vaikselt omasoodu ja rahulikku radapidi. Inglise keele olümpiaadi koolivoor oli masendavalt Chinees Wonder ja kool on üldse hetkel väga kauges tulevikus. Vaikselt kahtlaselt ebanormaalsed prioriteedi hakkavad tekkima I guess.

Et Kodukäija, Põssa ja Jan...saage tuttavaks Ben'iga ehk siis Põssa naabriga, keda väljaspool meie siseringi tuntakse varjunime Anette all. Nii juhutb kui geograafia tund lõpeb liiga ootamatult.
Mingit suurematsorti majandusime pole veel sündinud, seega oma jõulushoppinguga olen ma seal, kus nädal tagasi. Mann ja veel paar inimest saavad rõõmustada ühesõnaga.


Põhiteema tiirleb muidugi Natu ja Põhjapõdra (see punane) ümber viimasel ajal. Palun väga vabandust kui seda esimest nime siin avaldada ei tohi.

*Põssa*

NB! Selle eest ei tohi ma lähitulevikus vast talli nägu näidata!

*Ben*

NB! Ma saan selle eest koolis peksa. Õnneks ei pea ma neljapäeval kolme esimesse tundi minema ja ega ma vast väga edasi ka ei viitsi jääda kooli (keemiaks, mateks ja kehaliseks)!

I am here and you are there - one of us is in the wrong place!

Bob põeb SELLE pärast! Tegelikult SEE on ajutine nähtus. Nagu mingi väike vastik gripp, mis hakkab külge, kogub hoogu ja lõpuks sunnitakse peremeesorganismi poolt lahkuma. Ühesõnaga tänuavaldused Mellule ja Jan'ile (tavamaailmas tuntud kui Kadi).

Tegelikult suutsin ma inimmõistuses taaskordselt rängalt pettuda. Seekord siiski mitte enda omas. Lihtsalt eluõppetund, et need, kes tegelikult saaksid aidata ja toetada pahatiti kas ei taha või ei suuda seda. Seekord ma isegi ei tea, mis põhjuseks on... Iseenesest muidugi kahju.

Nädala kokkuvõte.
Esmaspäev-laupäevast järele jäänud peavalu ravimine. EI ma ei tarbinud alaealistele keelatud aineid. JAH ma käisin kõva kõmakaga vastu maad.
Teisipäev-ausõna ei mäleta enam...
Kolmapäev-suhteliselt ajuvabalt mõttetu oli (ajaloo KT)
Neljapäev-asi läks jamaks ära...tuli kasutusele võtta karmimad abinõud
Reede-Inglise keele KT, käisin õhtul Mellu ja tema...mingi mehe Mihkliga kinos (Noorkuu 2x juba). Igatahes Melluga vaja rääkida. Ja seekord PEAD sa mulle kogu loo ära rääkima või saad hambusse!
Laupäev(täna!?!)-Annu sünna kuhu ma ei jõudnud ja mingi megalt mõttetu päev kodus, mille ma veetsin oma kalli koolitöö kallal.

Ja ma olen siiamaani pettunud. Ja samas avastanud, et need, kes tunduvad kõige imelikumad suudavad tegelikult kõige paremini aidata. Igatahes üks probleem lahenes tänu Manni abistavale käele, mille eest ma olen siiralt tänulik. Andraga sai ka reedel räägitud ja see vast aitas kah natukene...mine sa tea.

So...I'm still in the wrong place I guess

Life is just a mirror, and what you see out there, you must first see inside of you.

Armid on nagu mälestused ja tätoveerinugd. Kui sa kukud, kui su süda murtakse ja kui su parim sõber keerab sulle selja , siis jätab see armi, mis valutab iga kord kui sa sellele mõtled. See on mälestus, mis on su peas kinni. See on minevik, aga see tuleb tagasi ja hammustab. See on tätoveering, sest see on mälestus mis valutab, aga ei kao. Mitte kunagi. Kui sa näed seda nii selgelt, siis võib juhtuda, et kahetsed sügavalt seda, mis viis su armini, mis on muutunud mälestuseks, mis jätab jälje sinu elu ajaloole.

Ühesõnaga Bobi leidis mingid mõtted kuskilt millalgi...vist. Eile oli kolmapäev, mis tähendas füüsika kontrolltööd, mis läks totaalselt põõsasse nr 56. Segakoor oli ka veel, kus me suutsime seekord isegi lõpuni vastu pidada. Muidu koolis oli kringlijooks ja sunnimeetoteid kasutades pidin ka jooksma. Jäime teiseks, kuna üks täieikult toaalne värdjas sõitis oma punase marsaga ette poitse jooksukorra ajal. Enne seda me juhtisime jee jeee!!! Ahjaa, et Maarja on "Väle Põder" xD

Täna oli..on neljapäev. Hommikul käisin polikliinikus ja suhtlesin Katriniga. Kooli jõudsin teiseks tunniks. Et siis sunniviisiliselt on 8. jaanuaril inglise keele olümpiaad. Me Janeliga plaanime viimast kohta jagama hakata xD Muidu suht ootasime, et kas saab pommiähvardust või ei! Nagu näha ei saanud.
Anette ja Helenaga käisime Benis söömas. Täitsa häää oli :) Bussipeal nägin Kristiina ka korra.
Põssaga pole ma täna veel suhelnud, aga eks ta varsti hakkab taaskordelt mulle Soomekeeletunde andma.

Ja Mozart on jummalast "söpö" siis. Mudane ja käkerdis. PS! Ärge proovige kassi pesta, kui ta vastu hakkab!

All life is an experiment. The more experiments you make the better.

Bob tegi katsetuse hakata füüsika KT'ks õppima. Haah konspekt sai valmis ja Bob läks magas kaks tundi. Öösel siis õpib.

Toppisime elutoapõrandat paika taaskord. Mingi osa sai tehtud. Kardinad ka enam vähem kõikidel akendel ees. Üliägenś!
Lugema hakkasin jälle mingit...asja. Stieg Larsson "Tüdruk, kes mängis tulega". Esimene osa triloogiast oli "Lohetätoveeringuga tüdruk". Tundub suht okei kritseldis iseenesest.
Teade Mellule! Nägin Possut unes. Ta ajas mind mööda Tartut taga, aga kuna ta on ikka tünnike, siis ma sain eest ära mingisse keldrisse peitu. Possu passis ja ootas kuni ma välja ronin ja siis kui ma otsutasin maapealsetesse avarsustesse tõusta jooksis ta must üle. Nüüd ma kardan teda veel rohkem.
Põssa piinas mind MSN'is...ja Mareniga ajasin natuke juttu. Lõbus oli.
Et mõtete poole pealt siis niipalju, et varsti peab otsimiskuulutuse tegema.

WANTED Bobi mõtted!!!

I'm holding on to something that used to be there hoping it will come back, knowing it won't.

Iga pisemgi katse on ju eriline? On ju nii? Noh Bobi jaoks on... Iga katse on püüdlus millegi suurema saavutamiseks. Seda suurt ei saagi korraga olla. Alguses on väikesed asjad ja väikesed katsed...mida suuremad, seda karmimad on langused ja eksimused. Bob on praegu ühe keskmises suuruses katse keskpunktis...

Täna oli üle ootsute mõtetu (ja mõttelage päev). Lihtsalt mõtted jooksid ära ja ei olnud enam. Olid mingid üleliigsed suminad peas. Kõik sumises ja kumises ja hõljus lihtsalt oli selles suures tühjas olemas. Ja Konekeskos on suulistel mingid megad hinnad...Bob tahab neid kolmeosalisi trensleid. Aga vot need on hyper peenikesed :( Ja õuna omad (kah kolmesed) on kallid ja siis oli lihtsalt mega hind. Mel ostis kummid...saime 20% alla kah :D Mini 80.- ringis läks.

Peaks kodutöid tegema...ei ole nagu tahtmist. Vene sai ära kaelast. Ah Teguri tänavas on ratsapood...meelde tuli. See oli mingi mõte kuskil kunagi! Siis kui mõtteid veel oli...ammu... Igatahes ma teen muusika PP (PowerPoint) ära ja siis kolin telekat vaatama...ahjaa, et "Dorian Gray portree" on vaja lugeda from next week neljapäevaks.

Parimate soovidega
Mina aka Bob

wtf?!?

“The difference between school and life? In school, you're taught a lesson and then given a test. In life, you're given a test that teaches you a lesson.”

Neid tuleb veel, kuna Bobil on vene keelest siiber. Let's face it...ma ei tule sellega nagunii toime.

“The doors we open and close each day decide the lives we live.” (I need the damn doors!)

“Perhaps our eyes need to be washed by our tears once in a while, so that we can see Life with a clearer view again.”

“Never waste a minute of your precious life by squandering it thinking about people you don't like”

“Sometimes it's the smallest decisions that can change your life forever.”

“Life is the art of drawing without an eraser.”

“Don't worry about life, you're not going to survive it anyway.” (Love it!)

“The greatest pleasure in life is doing what people say you cannot do.”

They're basically moments in which you're in touch with the meaning of life, when your relationship to the rest of the universe makes sense... So when it does, make sure you eonät waste it.

“Dream as if you'll live forever, live as if you'll die today.”

Tänasest päevast peale hakkab Bob oma mõtteid üles kirjutama. Pärast on lihtsam taibata, mida ebakaines, -adekvaatses olekus kuskil mõeldud on.

Reedel käis Bob Anettega kinos 2012 vaatamas. Enne seda möödus üks ebaloogiline koolipäev ja mõttetu käik Vanemuise 48 väikesesse saali, et seal 4 minutit laulda, 35 minutit lage vahtida ja enne viimast laulu kiiremas korras uttu tõmmata. Sealt siis jooksuga kinno. Kodus leidsin teetassi ja mingi kahtalse tee ja kolisin magama.

Laupäeva hommikul kella seitsme kaheksa vahel hakkas mingi jube kamm pihta. Kõik jooksid ja möllasid. Ega ei lasta magada puhkepäevadel. Enywey vanaema juubel oli kell üks Gerifi majas. Pidasin sünnal kella ühest viieni vastu. Siis tekkis väike transiseisund. Sõin hunniku viisi tooralatit ja lõin liiga palju kohvi. Annab tunda. Lasin mapsil koju sõita. Energia oli laes. Käisin Kata poolt läbi ainult selleks, et avastada, et teda pole kodus. Fain! Tulin koju ja läksin magama. Tõusin kell 11.34 ja sõin kolm lihapalli ja läksin tagasi magama.

Pühapäev algas kell 12.47. Olga tuli tapeeti panema. Paps klatšis jälle mind vene keeles. Pool tundi hiljem leidsin ennast õuest lehti riisumas ja ebanormaalseid mõtteid mõtlemas. Ainuke, hekt kolme päeva jooksul kui mõttetegevus funkas. Ahjaa teine vanaema lasi mu rahaga jalga. Ei tegelt ma unustasin selle tema kotti. Seega linnaminek jäi ära. kella nelja ajal mõtlesin 10 minutit, kas ma helistan Mellule või mitte. Nüüd ma siis istun siin ja mõtlen, et miks kurat ma ikka kirjutan kogu seda totaalsed jura siia.

Ega keegi nagunii ei loe...anyway kunagi panen selle asja ehks avalikuks kui tekst hakkab loetavamask (arusaadavamaks) muutuma.

Bobil oli lihtsalt sitt nädalavahetus...õpib aktiivselt vene keeles hipisid... you do not wanna know.